Kehaline armastus pole mõeldav ilma vägivallata. Kundera on pannud need sõnad meelelise naisterahva mõttesse, kes kurvastab, leiab et tema armuke pole võimeline teda alistama, kamandama (see naisterahvas aga samas - paradoks, paradoks - vihkab totalitarismi ja marssivaid karju). Vägivallatuses, headuses ja inimlikkuses näeb ta nõrkust.
Pärast sellist lausungit on raske taluda inimkonna olemasolu. Inimkond on lootusetu - geneetilisel tasandil. Kui arenemisvõimelisem, terviklikum, vaimsem osa inimkonnast - naised, leiavad et vägivallatus ja kamandamisest loobumine on nõrkus, pole inimkonnaga tõesti muud teha kui ta põlema panna.
Naised premeerivad (selline premeerimine ei toimu enamasti teadlikult) vägivaldset, teisi inimesi allutavat ahvi. Premeerivad võimu, mis läbi sajandite hävitab ühiskonna algset orgaanilist ülesehitust, mille kohaselt ellu jäädi tänu sellele et tehti koostööd, hoiti kokku, hooliti üksteisest. Kui see on tõsi, pole ime et Masing naisi niiväga vihkas.
Nii et kes siis õieti rohkem hoidis alal ja ülal esimese öö õigust - gurmaanidest aadlimehed, või naised kes instinktiivselt hoiavad tugevama poole? kas pole nii et anarhism on võimatu mitte ainult tänu inimkonna eetilisele allakäigule vaid ka tänu naiste vaikivale vandenõule, mis kogukonna alati hõbekandikul türannile ulatab? Kas on võimalik et just naised käivitasid sotsiaaldarvinistliku vähkkasvaja?
Äkki on just see põhjus miks feminismist kunagi asja ei saa. Sügaval sisimas naised ei usu iialgi ei sellesse et naised meeste peal trambiks ega ammugi mitte seda et keegi kellegi peal ei trambi. Kas naised on patriarhaadi ära teeninud? Kas nad ise loobusid matriarhaadist? Iseenesest on see loogiline - orjandus põhineb ju alati orjade vaikival nõusolekul.
Äkki naised siiski polteadlikult tajuvad seda tõmmet vägivaldse võimu suunas, iseäranis seksis ja just seetõttu üritavad sõprust seksist vabastada, nö puhtaks pesta. ja suhtuvad sõbrasse kes laskub seksi, hullemini kui abielumehesse kes truudust murrab või litsimajas orjaplikade man tilliga sorkimas käib?
See annaks muide kohe hea mudeli sellest kuidas tekkinud võim muude asjade hulgas hävitas promiskuiteedi ja seksuaalriitused mis sidusid kogukonna üheks seksuaalorganismiks. Sõbrad ja tutvad ei kepi ja kui siis noh niisama, mitte tõsiselt (Suguharu aga keppis ihu ja hingega), See on on tabu alates selles ajastu kui kogukond lõhuti. Võimu anaalseks asendas üleüldise koituse.
Ei tea, ei tea. Lõppeks võis asi olla pelgalt sõnas mis mind puudutas. Selge see et vägivalda on vahel vaja ja selleks et seda kasutada peab olema...aga jah mitte jõudu vaid südant. See on see millest räägib kolonel Kurtz Apocalypsise lõpus. Seda südant on kaugelt rohkematel inimestel kui arvatakse.
Kas aga selline süda on ikka avaliku afisheerimise asi? Kas tõesti peab südant seksi nimel narrima vägivallaga. Kindlasti olnuks Buddha võimeline vägivallaks, mis sest et tohutu hinnaga, kas seda aga peab igale naiserajakale iga jumala päev näitama, igale lollile inimesele tõestama. lihtsalt selleks et kari lolle sind "nõrgaks" ei peaks. Ei tea.
Ma mäletan noorusest näidendit. Poistel oli vaene haige, ara ja kohtlasevõitu isa, kaubaagent kes kogu aeg kuskil ära tööreisil. Poisid olid range vanaema kasvatada. Miski hetk aga ilmub poiste ellu isa vend, mafiooso, elu ja naistemees, löömamees, karm kutt, kes üritab (alguses edukalt) poisse enda järel käima panna. Miski hetk poisid mõistavad et tegelt on karm kutt nende isa kes surmahaigena nende hariduse tarvis kuskil kaugel kopikat kerjab, sellal kui mafioosost vend vanaema tagant litsiraha üritab varastada. Siuke lugu siis jõu ja tugevusega.
Pärast sellist lausungit on raske taluda inimkonna olemasolu. Inimkond on lootusetu - geneetilisel tasandil. Kui arenemisvõimelisem, terviklikum, vaimsem osa inimkonnast - naised, leiavad et vägivallatus ja kamandamisest loobumine on nõrkus, pole inimkonnaga tõesti muud teha kui ta põlema panna.
Naised premeerivad (selline premeerimine ei toimu enamasti teadlikult) vägivaldset, teisi inimesi allutavat ahvi. Premeerivad võimu, mis läbi sajandite hävitab ühiskonna algset orgaanilist ülesehitust, mille kohaselt ellu jäädi tänu sellele et tehti koostööd, hoiti kokku, hooliti üksteisest. Kui see on tõsi, pole ime et Masing naisi niiväga vihkas.
Nii et kes siis õieti rohkem hoidis alal ja ülal esimese öö õigust - gurmaanidest aadlimehed, või naised kes instinktiivselt hoiavad tugevama poole? kas pole nii et anarhism on võimatu mitte ainult tänu inimkonna eetilisele allakäigule vaid ka tänu naiste vaikivale vandenõule, mis kogukonna alati hõbekandikul türannile ulatab? Kas on võimalik et just naised käivitasid sotsiaaldarvinistliku vähkkasvaja?
Äkki on just see põhjus miks feminismist kunagi asja ei saa. Sügaval sisimas naised ei usu iialgi ei sellesse et naised meeste peal trambiks ega ammugi mitte seda et keegi kellegi peal ei trambi. Kas naised on patriarhaadi ära teeninud? Kas nad ise loobusid matriarhaadist? Iseenesest on see loogiline - orjandus põhineb ju alati orjade vaikival nõusolekul.
Äkki naised siiski polteadlikult tajuvad seda tõmmet vägivaldse võimu suunas, iseäranis seksis ja just seetõttu üritavad sõprust seksist vabastada, nö puhtaks pesta. ja suhtuvad sõbrasse kes laskub seksi, hullemini kui abielumehesse kes truudust murrab või litsimajas orjaplikade man tilliga sorkimas käib?
See annaks muide kohe hea mudeli sellest kuidas tekkinud võim muude asjade hulgas hävitas promiskuiteedi ja seksuaalriitused mis sidusid kogukonna üheks seksuaalorganismiks. Sõbrad ja tutvad ei kepi ja kui siis noh niisama, mitte tõsiselt (Suguharu aga keppis ihu ja hingega), See on on tabu alates selles ajastu kui kogukond lõhuti. Võimu anaalseks asendas üleüldise koituse.
Ei tea, ei tea. Lõppeks võis asi olla pelgalt sõnas mis mind puudutas. Selge see et vägivalda on vahel vaja ja selleks et seda kasutada peab olema...aga jah mitte jõudu vaid südant. See on see millest räägib kolonel Kurtz Apocalypsise lõpus. Seda südant on kaugelt rohkematel inimestel kui arvatakse.
Kas aga selline süda on ikka avaliku afisheerimise asi? Kas tõesti peab südant seksi nimel narrima vägivallaga. Kindlasti olnuks Buddha võimeline vägivallaks, mis sest et tohutu hinnaga, kas seda aga peab igale naiserajakale iga jumala päev näitama, igale lollile inimesele tõestama. lihtsalt selleks et kari lolle sind "nõrgaks" ei peaks. Ei tea.
Ma mäletan noorusest näidendit. Poistel oli vaene haige, ara ja kohtlasevõitu isa, kaubaagent kes kogu aeg kuskil ära tööreisil. Poisid olid range vanaema kasvatada. Miski hetk aga ilmub poiste ellu isa vend, mafiooso, elu ja naistemees, löömamees, karm kutt, kes üritab (alguses edukalt) poisse enda järel käima panna. Miski hetk poisid mõistavad et tegelt on karm kutt nende isa kes surmahaigena nende hariduse tarvis kuskil kaugel kopikat kerjab, sellal kui mafioosost vend vanaema tagant litsiraha üritab varastada. Siuke lugu siis jõu ja tugevusega.
Nojah, aga kõik emased valivad ju oma järglastele võimalikult tugevaid geene. Ja looduses on ju ikka nii, et kes endale koha kätte võitleb, sellest ka midagi sünnib siia maailma, väe ja võimuga, sõdides siis iseenda või teistega. No ja siis mängivad veel õnn- ainus, mis pole siin elus inimese teha, juhus, saatus, jumal.
ReplyDeleteAga põhiliselt käib vähemalt siin maailmas lõputu võitlus elu ja surma peale, vähemalt nende hulgas, kes on elusad... Kole on see maailm ikka küll. Ebavõrdne. Sest elavad pole võrdsed.
bioloogid ja kultuurantropoloogid on ammu tõestanud ja näidanud et sotsiaaldarvnistlik postulaat tugevamast kes ellu jääb bioloogias ei kehti. inimene nimelt oli algselt kariloom, ellujäämine oli tagatud just mitte isendi vaid karja tasandil. Kari jäi ellu, mitte tugevaim isend. Ellujäämise tagas seega hoolimine ja kokkuhoidmine, mitte trügimine, karjerism. Seega peaks naised justkui premeerima neid kes hoolitsevad "ühiskonna hüvangu eest", aga ometi me näeme vastupidist.
ReplyDeleteKas oli nii et naiste evolutsiooniline mehhanism, premeerimissüsteem läks rikki? Miks juhtus nii et ühiskondlikule vastutustundele hakati eelistama kõike lõhustavat võimumeest?
Kas see on sotsiaalne, bioloogiline või kulturoloogiline murrang oma olemuselt? Kas see kattus matriarhaadi lõpuga? Vastused on aga hädised, udused. Aga seda et evolutsioon ise seisab selle imeliku asjaolu taga, et naised eelistavad vägivaldset, hoolimatut isast, ma ei usu. Midagi muud peab olema. Pole kooskõlas kaasaegse nägemusega evolutsioonist
a, ja veel, evolutsiooniteoreetikud väidavad ka et emased eelistavad tugevaid geene selle alusel kes ellu jääb. Vägivaldsed olendid looduses ellu ei jää reeglina. Nagu muide ka sõjas näiteks - välja arvatud need sitapead kes sõja käima lükavad muidugi. Sõjas tapetakse vägivaldsed tõprad paari aastaga maha. Ellu jäävad need kes suudavad õppida lahingus tiimina tegutsema, teineteise seljatagust kaitsma.
ReplyDeletevõiks ka mõelda nii. enamik isasid kardavad oma tütreid ja ei suhtle nendega seetõttu piisavalt palju kui tütred vajaksid. siis näevad tütred isasid kui kedagi võõrast, ja hakkavad teda mingis mõttes kartma. siis näevad nad teisi mehi ee... ja võtavad neid kui võõraid ehk isasarnaseid ja valivad selle, keda nad kõige rohkem kardavad, ehk oma isasarnase. ja iga tütar määratud kriteeriumite järgi.
ReplyDeleteah, ma unine, see seal üleval häma, aga ma mõtlesin, et
enamusele naistele meeldivad need "vägivaldsed tõprad", sest tütred kardavad isasid ja isad tütreid. ja tänapäeva ühiskonnas normaalset suhet isade ja tütarde vahel ei olegi. ja põhjus on seksis. milliseks suhtumine seksi muudetud on. mitte et tütar ja isa seksima peaksid vaid mõlemal on hirm, et, jumala eest sekundikski ei tekiks ligilähedastki mõtet, mis oleks seotud seksiga.
et noh, isad ja tütred peaksid üksteisele selgeks tegema, et seksuaalne olla on loomulik. ja isa ja tütar on mõlemad seega ühesugused, nad ei pea tundma hirmu teineteise ees, mida põhjustab nende seksuaalsuse olemasolu, mida nad üksteise eest kiivalt varjata püüavad. ja siis tekib naiste- meeste suhetesse võõristus, siis hirm, siis vägivald, võim...
ReplyDeleteaga siis peaks juba tervet süsteemi muutma
nojah, mis ma ikka jahun, ma nii unine
jah, sedasi kandub käitumismudel põlvest põlve. võibolla seda peeti silmas kui räägiti vanemate pattude nuhtlemisest lastele. käitumismuster on nagu vankriroobas - läheb aina sügavamaks. põlvest põlve.
ReplyDeletetauniv suhe laste seksi vanematega on vana tabu tegelt ja kannab nime intsestikeeld (mis on muide tõsisem pretendent kultuuriuniversaaliaks olemisele)
väidetavalt kaitseb intsestikeeld populatsiooni pärilike haiguste eest. on teada ju näiteks vere hüübimatuse haigus mis oli levinud intsestist nõretavates euroopa kuningakodades.
aga nii ta on et igal plussil omad miinused. intsesti kartev isa keerab vindi üle olles vägivaldne. tütar hakkab kartma ja kannab selle alateadlkikult mehele üle, valib mehe isa järgi. Too saab isaks ja sama muster kordub põhjustades vägivaldsete jobude vohamise.
äkki oligi nii et just intsestikeelu ilmumine põhjustas matriarhaadi kokkukukkumise. Hirm on hea mootor, seda enam et allasurutud hirm teeb inimese ülepea sotsiaalses plaanis vastuvõtlikuks manipuleerimisele ja võimule.
usaldus aga eeldab just "nõrka", sotsiaalset meest, kelles on soovi hoolida, koostööd teha.
ReplyDeleteEelpoolkirjeldat mehhanism aga suretab sellised välja. Rääkimata kaasaja ühiskonda õgivast võõrandumisest, mis just kaasa ei aita
jah ja kuigi infovahetus meie ühiskonnas aina kiireneb, võimsustub, seda enam võõranduvad inimesed üksteisest, muutume ufodeks ufode seas, saates lakkamatult sms-e
ReplyDeletemul on tunne, et mida tihedamini ja intensiivsemalt inimesed omavahel vatravad, seda enam kaob mõistmine ära
kim ki duki filmis ka, budistliku õpetlase ja poisslapse vahel suuline suhtlus peaaegu puudus. kõik sai lõpuks selgeks "räägitud"
ReplyDeleteEsimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised emakoju tulevad.
ReplyDeleteKes on siis selle teooria järgi need naised, kes leiavad, et ka sõbraga võib vabalt keppi teha, tingimusel, et eelnevalt on selgeks räägitud, et see mingi kuramuse abi- või kooseluni ei vii? Ja kes igasuguse allutamiskatse peale tuld ja tõrva purskama hakkavad? Üliterve või vastuoksa - ülihaige - perekonna saadused?
ReplyDeletesee kõlab õudsalt sedamoodi nagu ma isegi tahaks et maailm oleks. Aga enamasti ta pole. Ja seetõttu pean ennast ja sind mu anonüümne kommentator pidama friigiks. kuna me oleme vähemuses.kuid samas oodake - buddha oli ju ka vähemuses. Lausa nii suures et selle vähemuse moodustas ainult tema, Buddha.
ReplyDeleteKheh. Terve ühiskond võib haige ja hull olla. Vabalt, terve 20 sajand on selle elav tõestus. Ma arvan siiski aga et käitumismuster millest jutt pole niivõrd haiguse tunnus. Ta on pigem rikki läinud. Nagu vähkkasvaja pole tegelt muud kui organismi enda paha peale läinud rakud. Ülivohand.
Mis mind tõenäoliselt puudutab pole isegi niivõrd vägivalla premeerimine (kuigi ka see on jälk iseenesest) kuivõrd hoolimise ja kohusetunde, selliste sotsiaalsete väärtuste alapremeerimine. preemiaks pole muidugi mõista mitte lihtsalt miski hale kepp, vaid teatav alateadlik lugupidamine, respekt. Üldine arusaamine et too haige, arg ja nõrk kaubareisija oli kaugelt kõvem Mees kui tema vend Gängsta. Sõnades on selline respekt olemas aga alateadvuse tasandil kaldub naiste süda ikka vend Gängsta poole.
Kheh, "kõva mees", kurat küll on totrus
Kuidas see nüüd oligi? "Maailma ei tule vaadata mitte sellisena nagu ta on, vaid sellisena nagu ta peaks olema." (Servantes)
ReplyDeleteVähemuses on sedalaadi inimesed kindlasti, kuid siiski mitte nii suures vähemuses, et neid veel väljasuremine ähvardaks - nad lihtsalt ei paista teiste hulgast silma, kuna nad ei pea vajalikuks iseennast ja oma tõekspidamisi afišeerida, nad lihtsalt elavad oma elu - kulgevad mööda oma Teed, aga kui silmad lahti teha ja hingega vaadata, siis tunneb nad ära.
Mis puutub premeerimisse, kenam oleks ütelda vast - tunnustamisse, siis, olen nõus, et seda on ühiskonnas liialt vähe, kuid selleks, et seda viga parandada, tuleb alustada ju iseenesest. Kas kõlab tobedalt öelda oma elukaaslasele: "Oi, Sa oled nõud ära pesnud! Nii kena Sinust!" või sõbrale: "Sa juhid autot ikka nii hästi! Küll Sa oled tubli!"? Tavaliselt selliseid asju ei öelda, sest need on ju nii tavalised ja iseenesest mõistetavad. Aga on inimesi, kes ütlevad. Küsimata sellest, kas see on totter või mitte. Ütlevad, sest südamesäädus nõuab nii ja ma arvan, et just seetõttu ongi nende sõprussuhted soojad ja pikaajalised.
Ning arvamus, et tunnete näitamine on nõrkus, on selliste inimeste arvates ekslik - need, kes suudavad võimalikust vastusest hoolimata öelda täpselt seda, mida tunnevad ja mõtlevad, on palju tugevamad kui need, kes lüüasaamise hirmust tegelikkuse oma teada jätavad.