Mind ajendas mõtlema lause, mis mulle öeldi ja mis oma absurdsuses kõlas kui etteheide: Sind on võimatu armastada, sinusse on võimatu armuda.
On üks bioloogiline mehhanism. See toimib nii sügaval tasandil et seda ei märka enne kui selle puududes. Ma ei tea kuidas see on naiste puhul, aga meeste puhul on nii: naised kiidavad mehi, õigemini emad kiidavad poegi. Häbi tunnistada (ikka on kurb kui selgub et inimene pole muud kui bioloogiline masin) aga meessugu on tehtud nii et mehed vajavad emapoolset takkakiitmist ja julgustamist. Sellega investeerib ema oma pojasse teatavat nahaalset enesekindlust ja isegi mõningast nartsissismi. Mina olen parim, mina tean kõike, minul on õigus, ütleb sedasi kasvatet tubli ahvi nägu. Rusikaga rinnale tagumine on meeste puhul piinlik vaadata, ometi märgitseb see ka lolli enesekindlust, ambitsioonikust mis elu edasi viib.
Naised hindavad ja valivad mehi selle järgi ning põlgavad (võibolla et täiesti õigustatult) neid kes ei ole emalt saanud kaasa SEDA. seda mida pole isegi võimalik sõnadesse panna. Naised poputavad oma poegi, et naised neid armastaks. Kummis rinnaga isased saavad premeeritud. Armastusel ja inimlikkusel pole siin kohta ja õige ka. Selleks on nimelt sõbrad ja tuttavad.
Valus, aga ka kummastav on tunnistada taas et negatiivse nähtuse taga peitub midagi emakesest loodusest. Mehelik kuketsemine mõõdukal määral tagab edukuse ja läbilöögivõime, ambitsioonikuse, motivatsiooni. Ikka on nii et pole olemas halbu asju maailmas vaid heade asjadega liialdamine, nende väärtarvitamine. Thomas rääkis sellest kui ta väitis et kõik pattude liigid pole muud kui armastuse liiasus, vähesus või väärtarvitus. Meeste puhul torkab silma nõme enesekultus, ego mis tiirleb enda ümber nagu kärbes türa ümber. Samas on see emaarmu liiasus neis, ilma emaarmuta aga mees kui selline lihtsalt ei toimi.
Seega abielunaised pole sugugi julmad elajad kui nad oma mehi toetamise asemel maha teevad, tänitavad ja õiendavad. Nad lihtsalt ei soovi täita emarolli oma mehe puhul. Nad eeldavad ja õigustatult et see patarei on siin juba piisavalt täidetud, laetud. Pigem tuleb meie pisikesel Pegasusel tiibu kärpida, muidu lendab veel minema. Selline käitumine toimib tegelt täiesti korralikult tavaliste Meeste puhul, kes on saanud emalt kuhjaga poputada. Naise ving toniseerib sellist meest, tekitab väljakutse ema poolt taevani kiidet infantas. Meestes kellel ema pole olnud tekitab aga see õigustamatut frustratsiooni.
Vaat siis sellised ematamehed hädaldavad - naine pole seltsimees ja sõber vaid justkui suurim vihavaenlane. Kuhu jääb Hoolimine ja Kokkuhoidumine millest abielu alguses justkui juttu oli? Eksitus kallid sõbrad - Hoolimine ja Kokkuhoidmine kui nad pole lihtsalt sõnakõlkad, ei kohusta naist olema talle ema eest, täitma mehe enesekindlust (küll aga peab mees pidevalt oma tundlikku kätt naise emotsionaalsel pulsil hoidma). Ja üldse kõik need ilusad sõnad käivad enesekindla mehe kohta, et see oma tublis türasuses liialdustesse ei kalduks. Need meemid on kaitsemehhanismid.
Nii et ematamehed - toimib vana kristlik põhimõte : Kus on sinna antakse ja kus pole sealt võetakse ka viimane. (Me Enoriga mõtlesime välja sellise asja: pimedal laval kostab läbi udu sulnis naishääl - Poisid, emme ei armasta teid enam. Hahahahahahah. Selline kerge, sädelev, hõljuv naer.)
ah, ei viitsi vinguda rohkem...
On üks bioloogiline mehhanism. See toimib nii sügaval tasandil et seda ei märka enne kui selle puududes. Ma ei tea kuidas see on naiste puhul, aga meeste puhul on nii: naised kiidavad mehi, õigemini emad kiidavad poegi. Häbi tunnistada (ikka on kurb kui selgub et inimene pole muud kui bioloogiline masin) aga meessugu on tehtud nii et mehed vajavad emapoolset takkakiitmist ja julgustamist. Sellega investeerib ema oma pojasse teatavat nahaalset enesekindlust ja isegi mõningast nartsissismi. Mina olen parim, mina tean kõike, minul on õigus, ütleb sedasi kasvatet tubli ahvi nägu. Rusikaga rinnale tagumine on meeste puhul piinlik vaadata, ometi märgitseb see ka lolli enesekindlust, ambitsioonikust mis elu edasi viib.
Naised hindavad ja valivad mehi selle järgi ning põlgavad (võibolla et täiesti õigustatult) neid kes ei ole emalt saanud kaasa SEDA. seda mida pole isegi võimalik sõnadesse panna. Naised poputavad oma poegi, et naised neid armastaks. Kummis rinnaga isased saavad premeeritud. Armastusel ja inimlikkusel pole siin kohta ja õige ka. Selleks on nimelt sõbrad ja tuttavad.
Valus, aga ka kummastav on tunnistada taas et negatiivse nähtuse taga peitub midagi emakesest loodusest. Mehelik kuketsemine mõõdukal määral tagab edukuse ja läbilöögivõime, ambitsioonikuse, motivatsiooni. Ikka on nii et pole olemas halbu asju maailmas vaid heade asjadega liialdamine, nende väärtarvitamine. Thomas rääkis sellest kui ta väitis et kõik pattude liigid pole muud kui armastuse liiasus, vähesus või väärtarvitus. Meeste puhul torkab silma nõme enesekultus, ego mis tiirleb enda ümber nagu kärbes türa ümber. Samas on see emaarmu liiasus neis, ilma emaarmuta aga mees kui selline lihtsalt ei toimi.
Seega abielunaised pole sugugi julmad elajad kui nad oma mehi toetamise asemel maha teevad, tänitavad ja õiendavad. Nad lihtsalt ei soovi täita emarolli oma mehe puhul. Nad eeldavad ja õigustatult et see patarei on siin juba piisavalt täidetud, laetud. Pigem tuleb meie pisikesel Pegasusel tiibu kärpida, muidu lendab veel minema. Selline käitumine toimib tegelt täiesti korralikult tavaliste Meeste puhul, kes on saanud emalt kuhjaga poputada. Naise ving toniseerib sellist meest, tekitab väljakutse ema poolt taevani kiidet infantas. Meestes kellel ema pole olnud tekitab aga see õigustamatut frustratsiooni.
Vaat siis sellised ematamehed hädaldavad - naine pole seltsimees ja sõber vaid justkui suurim vihavaenlane. Kuhu jääb Hoolimine ja Kokkuhoidumine millest abielu alguses justkui juttu oli? Eksitus kallid sõbrad - Hoolimine ja Kokkuhoidmine kui nad pole lihtsalt sõnakõlkad, ei kohusta naist olema talle ema eest, täitma mehe enesekindlust (küll aga peab mees pidevalt oma tundlikku kätt naise emotsionaalsel pulsil hoidma). Ja üldse kõik need ilusad sõnad käivad enesekindla mehe kohta, et see oma tublis türasuses liialdustesse ei kalduks. Need meemid on kaitsemehhanismid.
Nii et ematamehed - toimib vana kristlik põhimõte : Kus on sinna antakse ja kus pole sealt võetakse ka viimane. (Me Enoriga mõtlesime välja sellise asja: pimedal laval kostab läbi udu sulnis naishääl - Poisid, emme ei armasta teid enam. Hahahahahahah. Selline kerge, sädelev, hõljuv naer.)
ah, ei viitsi vinguda rohkem...
minuarust se kiitmine ja tunnustamine pole nagu programmiga paika pandud - et mammad nii ja abielunaised naa (või pagan seda teab, äkki ongi?). Mul endal tuleb se tunnustus spontaanselt, et kui mees midagi tõesti lahedat korda saadab sis ma vaimustun ja jagan temaga seda. A see emme-ootus on vist paljudel meestel oma naiste suhtes. Just see toit-kasimine jne... ühesõnaga sellise stabiilse
ReplyDeletekeskkonna loomine, kus mees saab tegelda talle meeldivate asjadega... noh jah, see sõltub ka muidugi mehe mammast, mis etalonid on ette antud...A ma arvan et Sa oled vinge näitleja ja osad kirjatükid siin on ka hea novellikogu tasemel. Ja see pole kompliment, vaid fakt.
Lõpp oli väga lahe. Julge arutelu. Aga parem ära oma ema poole niisuguse jutuga pöördu. Igaüks elab ju nii kuidas vähegi/ paljugi oskab.
ReplyDeleteSa võiksid lugeda ka seda, põnev tüüp:
ReplyDeletehttp://jaanusadamson.blogspot.com/2009/07/wild-at-heart.html
Tahaksin teada, kuidas kommenteerid.
Ja mina jõin ka ennast täiesti lolliks Lätetel ja kukkusin trepist oma veresooned lõhki, kõik ilmselt selle pärast, et terve elu on tundunud, et issi ei armasta mind.
ReplyDeleteNüüd ma rääkisin temaga ja selgitasin, et minu enesehävituslik käitumine tuleneb sellest, et kuna lapsepõlves pälvisin tema poolt ainult vägivaldset tähelepanu, siis tunnen terve elu end kõiges süüdi, mis halvasti juhtub ja sealt kõik see masohhism.
Ja isa sai minust aru küll... Ja kuigi ta on eestlaslik-talupoeglikult kinnise loomuga, polegi ta nii loll. Ja hoolib. Ainult et väljendusvahendid on olnud valed.
See teadmine, et isa minust aru saab ja armastab, vihjab sellele, et minust võib saada hea, terve ja edukas naine.
K