nägemus

Nägin nägemust.

Kõndisin mööda pirogovi, kevadine päike silitas perssekannikaid, mõtlesin lustlikult et kevad on käes ja sellele millised mättad kuivaks ja millised märjaks lähevad. Erkki Hüva tuli käed laiali vastu ja üritas midagi seletada aga ma lipsasin tal peost sõnadega "Kurat see on liiga keeruline". Läksin niimoodi ja korraga nägin vaimusilmas Kristina Viina maali Tartu raekoja platsist. No teate, see kus raekoja plats koosneb vittudest. Ma nägin et olen seal platsil, need vitud, need olid nagu hiigelsuured vaalad ja neid ümbritses paks verejas udu. Mõned olid ootusärevalt paokil, mõned resoluutselt suletud. Mõni veritses, mõni ajas miskit muud jama välja. Ühest purskus miskipärast niisket verejat auru. Oli palav ja niiske, päikest polnud läbi udu näha.

Oligi kogu lugu

Ka kääbustel on voodiprobleemid

Hertzogi filmis "Ka päkapikud on olnud väikesed" on stseen kus kaks kääbust lukustatakse teiste poolt "mesinädalateks" magamistuppa. Naine on vähe pikem ja suudab voodisse ronida, aga mehel jääb pikkusest puudu. Naine siis julgustab meest, et kuule proovi veel, proovi niimoodi hooga ja hüpates, proovi voodi otsast üle ronida, proovi teiselt poolt tulla, äkki saad midagi jalge alla panna jne.

G-e-n-i-a-a-l-n-e. selline kõverpeegel, täitsa lõpp, nii täpne. Kuidas naine meest suguakti ajal julgustab, tegelikult aga sisimas ta üle irvitab. kuidas mees nürilt ikka üritab ja üritab kuigi lähenemine on lootusetult vale ja arusaamine asjast lonkab mõlemat jalga. Jube grotesk institutsionaliseeritud, formaliseeritud perekondlikust seksist. Neli seina, abieluvoodi ja kaks üksikut inimest lolli mängimas.

Järgmises stseenis leiavad kääbused üles erootikaajakirjad. Need on voodi kõrval ja mees kasutab neid algselt selleks et voodisse pääseda, mis tal lõpuks lõplikult ebaõnnestub. Naised, naised, naised, paljastet rindadega, sihvakad, pikkade jalgadega. Kääbused vaatavad ja itsitavad. itsitsits. sõgedalt, totralt, mõttevabalt. Naine ja mees, pärast ka need teised kes sinna tuppa neid lukustasid. Itsitavad seda kummalist, võõrast maailma kuhu nemad kunagi ei pääse ja on seetõttu loomulikult sama naljakas kui ennast täispissinud laps või surnud kana.

Meie naerame kääbuseid et nad naeravad tundmatut, mida meie, suured inimesed nii hästi tunneme. ja siin ka meie oleme narrid, sest seda klantsitud roosade piltide maailma polegi olemas ja kääbustel on õigus kuigi neil pole õigus...

Väikesed nikujutud 1

Kas sex on ülehinnatud? Mul on tuttav tüdruk kes teatab et sex on kaugelt ülehinnatud. Ta peab silmas seda et sexi peetakse igal pool liiga oluliseks, sellest nõretab reklaam, sellest vaterdavad filmid ja pasundavad kollased ajakirjad. Sexist vaterdatakse niivõrd palju et selle varju kipuvad teised inimestevahelise suhtlemise tahud - sõprus, armastus, jne. Enamgi veel - sexist mitte lihtsalt ei vaterdata liig palju, konkreetses inimestevahelises suhtlemises inimesed liialt panustavad seksile. seksiga üritakase lahendada enda ja teiste probleeme nagu oleks see miski imerohi lastesaatest Pailapsiin. Selle asemel et rääkida, mõista, koostunda, otsustada, vastutada, hoida, hoolida...

Kohe tuleb tunnistada et tal on õigus - sex on ülehinnatud. Paraku aga pole see kogu tõde. Sest kuigi sex on ülehinnatud, on ta ka samal ajal alahinnatud. Täpsemalt - sex on väikseks tehtud ja sellisena suureks puhutud. Sex on taandatud mingiks kehalis-psüühiliste naudingute vahetamise kaubaaktiks. Ja kuna sellisena, pisikesena on seks olnud kristluses kaua aega taunitud, on see keelatud vili muutunud lõpuks võimsaks võimu ja manipuleerimise instrumendiks. Isegi seksrevolutsioon mis 60-ndail üritas laiendada seksi ja seksuaalsuse mõistmist, saavutas lihtsalt selle üldiselt kättesaadavuse, keelatu vallandumise. 70-ndate aastate naisliikumine aga süvendas oma küsimuseasetusega seda olukorda veelgi.

Seksi vähendamisega kaasnesid paratamatud veel mitmed peegelduslikud protsessid. Esiteks poleks saanud selline asi saanud kunagi juhtuda kui õhtumaal poleks sellega kaasnenud intelligentsi allakäik, vaimuinimeste tühjenemine. Rumal ja sisemiselt arenematu inimene vaatab ikka nende poole, kes teavad rohkem, aga kui tarkus taandub raamatulugemisele ja laborispassimisele, kui mõtlus jääb lõputult tiirutamamõtlemise klaaspurgis, kui emotsionaalset tarkust peetakse hulluseks - siis saavad asjatundjaiks paraku parimail juhul vaid need kellel on atraktiivsem suguorgan, kes jaksavad kauem nühkida, kes teavad rohkem asendeid või need kes oskavad paremini partnereid vampiiri kombel emotsionaalselt imeda. Ja see kallid sõbrad on masendav. Masendav on vaadata kuidas inimesed kasutavad neile looduse poolt kaasa antud ülivõimsat suhtlemisvahendit. Sama masendav kui näha kedagi mikroskoobiga naelu seina peksmas.

Teiseks poleks see kunagi saanud toimuda kui kristlus poleks lahutanud keha ja hinge, toppinud nende vahele süüd. Hiina ja India kõrgkultuuris olnuks seda tüüpi seksi vähendamine võimatu, sest enne seda kui eurooplased nende maailma kultuuriliselt lagastasid, nad veel mäletasid et keha, vaim ja hing on lahutamatud. Nagu me kõik teame pääldib pikantsem osa seksist meie ajal sado-maso mängudes, nende psühholoogiline läte aga pulseerib süütundes. Musta pesu väljaväänamine seksis on niisiis muutunud seksi suursaavutuseks. nukker kas pole. Meie kultuuris jääb sex lootusetult kehalisuse ja süü valdkonda, kuigi ta tegelik olemus valgustkartvalt vaimlis-hingeline on.

Lõpuks - ja see puudutab juba tervet inimkonda - seksi ja seksuaalsuse erosioon ja implosioon, tühjaksvagumine ja plahvatuslik kokkukukkumine said praegusel kujul võimalikuks vahetus seoses patriarhaadiga. See on muutnud seksi juba tsivilisatsiooni algaegadest peale millekski tooreks ja kiirustavaks nagu mehelik lihttulemine. Seks on muutunud falliliselt infantiilseks ehk siis türapäraselt imikuliseks. vaginaalsus ja täiskasvanulikkus on kuhugi kadunud seksist ja mitte ainult meeste puhul, vaid ka naiste puhul. Kõik tahavad kuhugi kähku plahvatada, vabalt vallanduda nagu seemnepurse päikeselisel aasal, tühjeneda tülika keha süütekitavast painest et siis tähtsa näoga edasi toimetada arukaid asju oluliste väärtuste kaubaturul. Palju on veel neid kes jaaniussikesena hõõgudes tahavad kanduda kaasa öise jõe kuuläikeste lainetega...päevi ja nädalaid.

Nägin Varblase luuletust vähe valesti

Riist

Millest Sa aru saad

ei kuulu mulle

Riist mille all Sa ellu jääd

on tee teise tulle

TV3 esitleb

17:05 Rosamunde Pilcher: Kannikad tuules

varane hommikutund

armukadedus ajas mu üles. imbus mu unenägudesse nagu hambavalu, lõi noaga südamesse. Tuli ootamatult ja põhjuseta nagu ikka.

...tuleb õppida kirjutama vastuolulisuses. tekst ei pea mitte lihtsalt olema vastuolusid täis, vaid vastuolulisus peab olema ta olemus, juur. ainult nii saab peegeldada olemise tangorütmi...

...mis asja ma küll armukadetsen, võiks hää meel olla hoopis kui teisel hästi läheb. mu vaene rumal kehameelearu - egoism on see. ürgne, loomulik nagu eluiha. sama sitt noh....

unes nägin filmi kolmekümnendate ameerikast. film oli justkui tehtud majandussurutise aegu, kuigi tegelikult jäi selgusetuks - millal siis ometi.

alguses näidatakse erinevaid noormehi tänaval kõndimas ja räägitakse propagandistlikult vajadusest suhtuda ellu rõõmsalt. need kel kaabu peavad kaabuserva vastu lõbusalt nipsu laskma. jne. siis selgub et need lõbusad noored lähevad lõbusalt sõjaväkke. edasi näidatakse ranget keskealist naist istumas ametnikulaua taga klaustrofoobilises ruumis milleks on võimeline vaid 50-ndate filmitööstus. üle laua vaidleb temaga tüse noormees kaherealises ülikonnas. sel hetkel saame aru et tegu on mängufilmiga, mitte propagandafilmiga. noormees tahab näha oma dokumente, st. ametlikke pabereid mis käivad tema kohta. talle seletatakse et ei ole võimalik kuna kõik need tähtsad paberid on vaid ühes eksemplaris. seejärel läbib noormees ametkondliku kadalipu, viibib mingil hetkel koguni vanglas. lõpuks on ta ühe vanema valgepäise naisterahva korteris. Naine on väga võimukas ja seletab noormehele et too on saavutamas uut astet arengus. Siis näitab ta noormehele pilti raamatust - seal on gravüür metsikust puust öösel. Puu on ähvardav ja ilus, täis ohtusid, lopsakas ja relvis. Naine ütleb et see on Lapse Tigedalt Töötamise Puu. noormees küsib pilti endale aga vanem naine keeldub, kuna see pilt olevat ühtlasi dokument noormehe kohta ja ühes eksemplaris... siis ma ärkan armukadedusse.

enne seda olin näinud unenägu harmsi naisest aga seda ma täpselt ei mäleta. mäletan et nägin harmsi naist justkui dokfilmis kirja kirjutamas vene keeles. harmsi naine saatis harmsile ka liikuva pildi kus ta on paljastat rindadega mispuhul ma veel mõtlesin et huvitav kas see ongi nüüd see meeleline naine. minul seksuaalne erutus puudus, oli vaid õhkõrn alatoon. oli kummastav tunne nagu jookseks filmilint silme eest läbi, unenäole omane pidev võõrandumus...

tjah aga enne seda leiutasin ma unes masina millega kirsse sorteerida. Jeeeeaaaa!