Igal aastaajal on omad raamatud mida lugeda. Pikkadel jahedatel novembriõhtutel tuleb istuda pööningul pirnivalgel, kuulata kuidas tuul katuses kolistab ja lugeda Muumitrolli. Märtsis kui maailm koosneb tatist, aega aga on lõputult palju võetakse ette need paksud Balzaci tellised. Päikeselistel suvepäevadel on vaja pugeda tolmavate kardinate vahele koos Gerald Durrelli unustamatu raamatuga "Minu pere ja muud loomad". Juulis, kuskil keskeestis põlla pääl bussipeatuses passides on sobilik süveneda Strugatskite "Asustatud saarde" - no teate küll, see mis ilmus 1980/81 Pioneeris koloreeritud trükis Valteri illustratsioonidega, mitte see uus troostitu väljaanne. Kasvõi nende fantastiliste pilvede pärast, mida seal leidub. teine võimalus on Bradbury "Võilillevein" aga see on üldse selline suveraamat ega käi mõne eksklusiivsema hetke kohta. Aa ja kui juba suveraamatute peale jutt läks, siis augustis proovige kindlasti istuda mõne üleküpsenud marjapõõsa lähedale lugema Klingeli raamatut "Saar ookenis" - see ilmus "Maailmas ja mõndas" ja hoiab suve kinni. Muidugi, kui te olete veel 11-aastane ja süvatalvel gripis, segi ja sassis, siis on kõige mõttekam võtta see 50-ndate aastate "Don Qiujote", vaadata neid hullumeelseid Dore gravüüre ja imestada: millest kuradist see raamat küll kõneleb. Sügisel harjakapis niiskete vihmamantlite vahel passides saabub Salingeri, Hemingway ja Remarque aeg - nukralt ja pehmelt nagu sex. Hesse ja Kafka nõuavad erilähenemist. asetage bach grammofonile mängima, istuge mugavalt tugitooli, piiluge korraks aknale kleebitud mustavat sügisööd ning sukelduge. Aprillis aga kui valgus karjudes aknast sisse tormab, kaitske ennast Grini ja Philip K Dickiga... Ja üldse lugege LeGuini...
Kvaliteetüksindus
8 years ago
No comments:
Post a Comment