Kas sex on ülehinnatud? Mul on tuttav tüdruk kes teatab et sex on kaugelt ülehinnatud. Ta peab silmas seda et sexi peetakse igal pool liiga oluliseks, sellest nõretab reklaam, sellest vaterdavad filmid ja pasundavad kollased ajakirjad. Sexist vaterdatakse niivõrd palju et selle varju kipuvad teised inimestevahelise suhtlemise tahud - sõprus, armastus, jne. Enamgi veel - sexist mitte lihtsalt ei vaterdata liig palju, konkreetses inimestevahelises suhtlemises inimesed liialt panustavad seksile. seksiga üritakase lahendada enda ja teiste probleeme nagu oleks see miski imerohi lastesaatest Pailapsiin. Selle asemel et rääkida, mõista, koostunda, otsustada, vastutada, hoida, hoolida...
Kohe tuleb tunnistada et tal on õigus - sex on ülehinnatud. Paraku aga pole see kogu tõde. Sest kuigi sex on ülehinnatud, on ta ka samal ajal alahinnatud. Täpsemalt - sex on väikseks tehtud ja sellisena suureks puhutud. Sex on taandatud mingiks kehalis-psüühiliste naudingute vahetamise kaubaaktiks. Ja kuna sellisena, pisikesena on seks olnud kristluses kaua aega taunitud, on see keelatud vili muutunud lõpuks võimsaks võimu ja manipuleerimise instrumendiks. Isegi seksrevolutsioon mis 60-ndail üritas laiendada seksi ja seksuaalsuse mõistmist, saavutas lihtsalt selle üldiselt kättesaadavuse, keelatu vallandumise. 70-ndate aastate naisliikumine aga süvendas oma küsimuseasetusega seda olukorda veelgi.
Seksi vähendamisega kaasnesid paratamatud veel mitmed peegelduslikud protsessid. Esiteks poleks saanud selline asi saanud kunagi juhtuda kui õhtumaal poleks sellega kaasnenud intelligentsi allakäik, vaimuinimeste tühjenemine. Rumal ja sisemiselt arenematu inimene vaatab ikka nende poole, kes teavad rohkem, aga kui tarkus taandub raamatulugemisele ja laborispassimisele, kui mõtlus jääb lõputult tiirutamamõtlemise klaaspurgis, kui emotsionaalset tarkust peetakse hulluseks - siis saavad asjatundjaiks paraku parimail juhul vaid need kellel on atraktiivsem suguorgan, kes jaksavad kauem nühkida, kes teavad rohkem asendeid või need kes oskavad paremini partnereid vampiiri kombel emotsionaalselt imeda. Ja see kallid sõbrad on masendav. Masendav on vaadata kuidas inimesed kasutavad neile looduse poolt kaasa antud ülivõimsat suhtlemisvahendit. Sama masendav kui näha kedagi mikroskoobiga naelu seina peksmas.
Teiseks poleks see kunagi saanud toimuda kui kristlus poleks lahutanud keha ja hinge, toppinud nende vahele süüd. Hiina ja India kõrgkultuuris olnuks seda tüüpi seksi vähendamine võimatu, sest enne seda kui eurooplased nende maailma kultuuriliselt lagastasid, nad veel mäletasid et keha, vaim ja hing on lahutamatud. Nagu me kõik teame pääldib pikantsem osa seksist meie ajal sado-maso mängudes, nende psühholoogiline läte aga pulseerib süütundes. Musta pesu väljaväänamine seksis on niisiis muutunud seksi suursaavutuseks. nukker kas pole. Meie kultuuris jääb sex lootusetult kehalisuse ja süü valdkonda, kuigi ta tegelik olemus valgustkartvalt vaimlis-hingeline on.
Lõpuks - ja see puudutab juba tervet inimkonda - seksi ja seksuaalsuse erosioon ja implosioon, tühjaksvagumine ja plahvatuslik kokkukukkumine said praegusel kujul võimalikuks vahetus seoses patriarhaadiga. See on muutnud seksi juba tsivilisatsiooni algaegadest peale millekski tooreks ja kiirustavaks nagu mehelik lihttulemine. Seks on muutunud falliliselt infantiilseks ehk siis türapäraselt imikuliseks. vaginaalsus ja täiskasvanulikkus on kuhugi kadunud seksist ja mitte ainult meeste puhul, vaid ka naiste puhul. Kõik tahavad kuhugi kähku plahvatada, vabalt vallanduda nagu seemnepurse päikeselisel aasal, tühjeneda tülika keha süütekitavast painest et siis tähtsa näoga edasi toimetada arukaid asju oluliste väärtuste kaubaturul. Palju on veel neid kes jaaniussikesena hõõgudes tahavad kanduda kaasa öise jõe kuuläikeste lainetega...päevi ja nädalaid.
Kohe tuleb tunnistada et tal on õigus - sex on ülehinnatud. Paraku aga pole see kogu tõde. Sest kuigi sex on ülehinnatud, on ta ka samal ajal alahinnatud. Täpsemalt - sex on väikseks tehtud ja sellisena suureks puhutud. Sex on taandatud mingiks kehalis-psüühiliste naudingute vahetamise kaubaaktiks. Ja kuna sellisena, pisikesena on seks olnud kristluses kaua aega taunitud, on see keelatud vili muutunud lõpuks võimsaks võimu ja manipuleerimise instrumendiks. Isegi seksrevolutsioon mis 60-ndail üritas laiendada seksi ja seksuaalsuse mõistmist, saavutas lihtsalt selle üldiselt kättesaadavuse, keelatu vallandumise. 70-ndate aastate naisliikumine aga süvendas oma küsimuseasetusega seda olukorda veelgi.
Seksi vähendamisega kaasnesid paratamatud veel mitmed peegelduslikud protsessid. Esiteks poleks saanud selline asi saanud kunagi juhtuda kui õhtumaal poleks sellega kaasnenud intelligentsi allakäik, vaimuinimeste tühjenemine. Rumal ja sisemiselt arenematu inimene vaatab ikka nende poole, kes teavad rohkem, aga kui tarkus taandub raamatulugemisele ja laborispassimisele, kui mõtlus jääb lõputult tiirutamamõtlemise klaaspurgis, kui emotsionaalset tarkust peetakse hulluseks - siis saavad asjatundjaiks paraku parimail juhul vaid need kellel on atraktiivsem suguorgan, kes jaksavad kauem nühkida, kes teavad rohkem asendeid või need kes oskavad paremini partnereid vampiiri kombel emotsionaalselt imeda. Ja see kallid sõbrad on masendav. Masendav on vaadata kuidas inimesed kasutavad neile looduse poolt kaasa antud ülivõimsat suhtlemisvahendit. Sama masendav kui näha kedagi mikroskoobiga naelu seina peksmas.
Teiseks poleks see kunagi saanud toimuda kui kristlus poleks lahutanud keha ja hinge, toppinud nende vahele süüd. Hiina ja India kõrgkultuuris olnuks seda tüüpi seksi vähendamine võimatu, sest enne seda kui eurooplased nende maailma kultuuriliselt lagastasid, nad veel mäletasid et keha, vaim ja hing on lahutamatud. Nagu me kõik teame pääldib pikantsem osa seksist meie ajal sado-maso mängudes, nende psühholoogiline läte aga pulseerib süütundes. Musta pesu väljaväänamine seksis on niisiis muutunud seksi suursaavutuseks. nukker kas pole. Meie kultuuris jääb sex lootusetult kehalisuse ja süü valdkonda, kuigi ta tegelik olemus valgustkartvalt vaimlis-hingeline on.
Lõpuks - ja see puudutab juba tervet inimkonda - seksi ja seksuaalsuse erosioon ja implosioon, tühjaksvagumine ja plahvatuslik kokkukukkumine said praegusel kujul võimalikuks vahetus seoses patriarhaadiga. See on muutnud seksi juba tsivilisatsiooni algaegadest peale millekski tooreks ja kiirustavaks nagu mehelik lihttulemine. Seks on muutunud falliliselt infantiilseks ehk siis türapäraselt imikuliseks. vaginaalsus ja täiskasvanulikkus on kuhugi kadunud seksist ja mitte ainult meeste puhul, vaid ka naiste puhul. Kõik tahavad kuhugi kähku plahvatada, vabalt vallanduda nagu seemnepurse päikeselisel aasal, tühjeneda tülika keha süütekitavast painest et siis tähtsa näoga edasi toimetada arukaid asju oluliste väärtuste kaubaturul. Palju on veel neid kes jaaniussikesena hõõgudes tahavad kanduda kaasa öise jõe kuuläikeste lainetega...päevi ja nädalaid.
Vägev mõtteavaldus ja ma nõustun sinuga seksi massilisest taandamisest odavaks kaubaks ja tundevabaks kohustuseks.
ReplyDeleteKüll aga tahaksin arendada sinu mõttekäiku kristluse rollist seksi kammitsemises. Uurisin nimelt Piiblit, kuulasin arhiivist jutlusi jne ning sain kinnitust tõsiasjale, et seks on jumala sõna järgi vägagi au sees. See pole sugugi taunitav ega põlatud, vastupidi, seks on osa pühast abielu sakramendist. Piiblis hoiatatakse nii igasuguse instsesti kui loomavägistamise eest, aga eriti ka avaliku naise võrgutuste ning sõbra naise ihalemise eest. Kuid seks ise, see on midagi kaunist, see on nagu küps mango, magus ja mahlane, see on midagi mida oodata, see väärib pühendumust ja pälvib heakskiitu. Loe kasvõi Saalomoni Ülemlaulu:) Milline kaunis eelmäng!
Arvan, et samastad liialt poliitilist institutsiooni algtähendusega. Aga inimene oskab massidega manipuleerimiseks Sõna painutada. Mis sel tegeliku tõega pistmist on?
Küsiks hoopis, et miks Nõuka ajal seks tabu oli?
kristlusest tuleb vist eraldi jutt kirjutada. mis osa sealt institutsionaalne, mis osa algne. Üks asi on jumala sõna, teine asi piibel, kolmas asi kirikud ja institutsioonid, neljas aga lihtsad usklikud ja nende seas toimuv ning õigekspeetav.
ReplyDeletenõukaaeg tahtis rakendada protestantlikku tööeetikat ning haaras nähtavasti kaasa selle tabu kristlikust maailmapildist. laiad massid nimelt ei olnud valmis tollal seda tabu murdma ja see oli laialt au sees ilma parteipoolse erilise punnitamiseta. St partei ei pidanud nägema eriliselt vaeva et teha seksist tabu. Ta juba oli seda ning partei säilitas status quo
Tere.
ReplyDelete"... kui kristlus poleks lahutanud keha ja hinge, toppinud nende vahele süüd."
Kristlus pole kunagi lahutanud keha ja hinge, vastupidi ta on alati rõhutanud, et nad on üks tervik, lahutamatud. Jeesus tõusis üles koos maise kehaga, mitte kehatuna.
Kristlus on minu teada ainuke usund, mis räägib, et peale surma eksisteerib edasi nii inimese keha kui ka hing, enamus uskumistes on keha midagi tülikat (segavat), millest tuleb vabaneda, et vaim saaks vabaks ja täiuslikuks.
Ilmselt on selles süüdi:-) asjaolu, et kehaga tehtavad süüd on kerge märgata ning vaimset süüd raske märgata. Näiteks on ju vaimne vägivald palju raskemini märgatav kui füüsiline. Seega on ühiskonnaks muutunud suuremaks süüks nähtavad kehalised patud ning hingelised patud jäävad väiksema tähelepanuga. Tõesti, abieluväline seks on seetõttu kristluses nii suure kella küljes, et seda on kerge märgata. Porportsioonid on täiesti paigast ära. Olen rõõmus, et suutsin paastu ajal juustu ja liha mitte süüa aga samal olen teiste peale nii tige ja kuri, et armastust pole ollagi.