nägin unes et olen läinud külla Mercale tema vanasse majja. See on millegipärast mu unenägudes korduv motiiv - mul on pidevalt asja Merca vana Oa tänava maja linnapoolsesse hoovi. Tegelikkuses oli see hoov tühi ja viljatu plats. Minu unenägudes on seal siis kas taraga ümbritsetud kaubaladu või puuhoov.
niisiis olin Merca pool, tema tagahoovis, mis muutus pidevalt olles kord puukuur kord laoplats. Mingil hetkel kui see oli pisike puukuur, ilmus üks tsurka. Just selline ülbe, vägivaldne, rumal, vintske, tõmmu, lärmakas, natuke purjus, pintsaku, soni ja ilma lipsuta. Alguses kartsin teda, siis aga meenus mulle, et mul käib temast vägi üle ja ma hakkasin temaga võitlema.
Võitlus oli udune ja segane nagu unenäoheitlused ikka. Tema muudkui ründas, mina muudkui juhtisin kõrvale. Lõpuks ta mõistis et ma lihtsalt mängin temaga sellal kui tema ihust ja hingest minuga sõdib. Ta rahunes ja sõbrunes minuga. Me üritasime koos puuhoovist lahkuda. Taraks oli suur kipakas puuriit, mille otsa ma ei söandanud ronida. Hakkasin puuriida otsast halge maha tirima. Nii oli riit madalam, saime üle ronida.
Väljas selgus et olime tsurkaga vennad. Tema oli vanem vend, mina noorem. Olime lõunamaalased, tõenäoliselt aserid. Ma ise nägin ka välja nagu tsurka. Meie ümber laius Tartu, aga mitte praegune vaid 50-ndate aastate piltpostkaardi Tartu. Oli metsikult ilus suvi, kõik oli uppunud päikesesse ja rohelusse. Raekoja platsi ja Kretzwaldi nurga peal, seal kus praegu asub kasiino, asus millegipärast avalik saun. Sauna ees oli bussipeatus.
Buss peatus, väljusid reisijad, muuhulgas üks ilus naine, riides tolle aja moele vastavalt. Nägu ma ei näinud nagu unenäos tihti juhtub, aga ma teadsin et see on mu venna pruut. Vend ja pruut läksid kuhugi mingeid suliasju ajama, sest meie kõik - mina, mu vend ja see naine - olime sulid.
Mina läksin sauna. Saunas üritasin suguakti. Minu partneriks oli see naine kes mängis Seksis ja linnas peaosa (Ta ei meeldi mulle üldse ja on mu arvates kole nagu öö - tegu polnud märja unenäoga). Õigemini tegu polnud partneriga, ma ise olin see naine ja tegelesin millegi veidraga mis oli segu masturbatsioonist ja onaneerimisest. Ja lõppes mullitamisega nagu mõnes Barney videos. Mingi ürgmuda värk.
Liikusin unes edasi ja läksin oma venda otsima. Teadsin et ta on rongijaamas hoiuruumis tegelemas mingi pettusega. Rongijaamas olid meeletud turvameetmed, igal pool valvurid, hoiruum ümbritsetud kuulikindla klaasiga. Klaasi taga nägin venda koos oma naisega. Sisenesin kasutades miskit võltsitud kaarti. Minu vend kadus kuhugi, naine tuli vastu ja seletas mulle et tegelikult ta on minu naine. Ta lõi mu vennale külge selleks et mulle ligi pääseda. Aga et nüüd on hilja ja kõik on kadunud. Tundsin meeletut kurbust. Samal hetkel hakkasid tööle sireenid ja ma ärkasin. Justnagu
Tegemist oli tsüklilise unenäoga. Sündmused ei asetsenud lineaarselt vaid ma liikusin nende erinevate reaalsuste - rongijaam, puukuur, saun, 50-ndate Tartu - vahel edasi tagasi. esines metatekst, ma olin teadlik oma unenäo unenäolisusest ja kujundasin seda teadlikult. Kommenteerisin, kordasin vastavaid lõike, täpsustasin detaile. Unenägu oli palju üksikasjalisem ja huvitavam aga palju on ununenud
Tean vaid et see kõik oli kuidagi seotud reaalsusega kus ma olen taas oma ühikas, vanas pällis, illegaalina. Ma elan taas oma toas, aga nii et seal elab ka keegi teine. Uus elanik ei märka mind sest iga kord kui ta siseneb, lähen ma rõdule või pesuruumi peitu. Ta viskab iga kord mu asjad rõduaknast alla ja ma ma tassin need iga kord ta lahkudes tagasi. Mäletan et mu jalgratas, mille jätsin maha õnne tänava kuuri, on miskipärast seal rõdul.
Tegemist oli korduva painajaga, mis esineb ka eraldi unenäona . Antud juhul aga oli sellel reaalsusel väljapääs. ma lahkusin pesuruumi, seal aga oli mingi häire. Keegi kuulutas et ühikas on keegi võõras kes elab seal salaja. Läksin koridori - kus oli palju hüsteerias tüdrukuid - rahustasin neid ja ütlesin et kõik saab korda, et võõras tabatakse. lahkusin väärikal sammul, keerasin nurga taha ja siis põgenesin, sest mina see võõras olingi ja sisenesin kas sauna või puukuuri reaalsusesse. Korduvalt.
ma jään seda kirjeldades ajaga lootusetult hätta...
niisiis olin Merca pool, tema tagahoovis, mis muutus pidevalt olles kord puukuur kord laoplats. Mingil hetkel kui see oli pisike puukuur, ilmus üks tsurka. Just selline ülbe, vägivaldne, rumal, vintske, tõmmu, lärmakas, natuke purjus, pintsaku, soni ja ilma lipsuta. Alguses kartsin teda, siis aga meenus mulle, et mul käib temast vägi üle ja ma hakkasin temaga võitlema.
Võitlus oli udune ja segane nagu unenäoheitlused ikka. Tema muudkui ründas, mina muudkui juhtisin kõrvale. Lõpuks ta mõistis et ma lihtsalt mängin temaga sellal kui tema ihust ja hingest minuga sõdib. Ta rahunes ja sõbrunes minuga. Me üritasime koos puuhoovist lahkuda. Taraks oli suur kipakas puuriit, mille otsa ma ei söandanud ronida. Hakkasin puuriida otsast halge maha tirima. Nii oli riit madalam, saime üle ronida.
Väljas selgus et olime tsurkaga vennad. Tema oli vanem vend, mina noorem. Olime lõunamaalased, tõenäoliselt aserid. Ma ise nägin ka välja nagu tsurka. Meie ümber laius Tartu, aga mitte praegune vaid 50-ndate aastate piltpostkaardi Tartu. Oli metsikult ilus suvi, kõik oli uppunud päikesesse ja rohelusse. Raekoja platsi ja Kretzwaldi nurga peal, seal kus praegu asub kasiino, asus millegipärast avalik saun. Sauna ees oli bussipeatus.
Buss peatus, väljusid reisijad, muuhulgas üks ilus naine, riides tolle aja moele vastavalt. Nägu ma ei näinud nagu unenäos tihti juhtub, aga ma teadsin et see on mu venna pruut. Vend ja pruut läksid kuhugi mingeid suliasju ajama, sest meie kõik - mina, mu vend ja see naine - olime sulid.
Mina läksin sauna. Saunas üritasin suguakti. Minu partneriks oli see naine kes mängis Seksis ja linnas peaosa (Ta ei meeldi mulle üldse ja on mu arvates kole nagu öö - tegu polnud märja unenäoga). Õigemini tegu polnud partneriga, ma ise olin see naine ja tegelesin millegi veidraga mis oli segu masturbatsioonist ja onaneerimisest. Ja lõppes mullitamisega nagu mõnes Barney videos. Mingi ürgmuda värk.
Liikusin unes edasi ja läksin oma venda otsima. Teadsin et ta on rongijaamas hoiuruumis tegelemas mingi pettusega. Rongijaamas olid meeletud turvameetmed, igal pool valvurid, hoiruum ümbritsetud kuulikindla klaasiga. Klaasi taga nägin venda koos oma naisega. Sisenesin kasutades miskit võltsitud kaarti. Minu vend kadus kuhugi, naine tuli vastu ja seletas mulle et tegelikult ta on minu naine. Ta lõi mu vennale külge selleks et mulle ligi pääseda. Aga et nüüd on hilja ja kõik on kadunud. Tundsin meeletut kurbust. Samal hetkel hakkasid tööle sireenid ja ma ärkasin. Justnagu
Tegemist oli tsüklilise unenäoga. Sündmused ei asetsenud lineaarselt vaid ma liikusin nende erinevate reaalsuste - rongijaam, puukuur, saun, 50-ndate Tartu - vahel edasi tagasi. esines metatekst, ma olin teadlik oma unenäo unenäolisusest ja kujundasin seda teadlikult. Kommenteerisin, kordasin vastavaid lõike, täpsustasin detaile. Unenägu oli palju üksikasjalisem ja huvitavam aga palju on ununenud
Tean vaid et see kõik oli kuidagi seotud reaalsusega kus ma olen taas oma ühikas, vanas pällis, illegaalina. Ma elan taas oma toas, aga nii et seal elab ka keegi teine. Uus elanik ei märka mind sest iga kord kui ta siseneb, lähen ma rõdule või pesuruumi peitu. Ta viskab iga kord mu asjad rõduaknast alla ja ma ma tassin need iga kord ta lahkudes tagasi. Mäletan et mu jalgratas, mille jätsin maha õnne tänava kuuri, on miskipärast seal rõdul.
Tegemist oli korduva painajaga, mis esineb ka eraldi unenäona . Antud juhul aga oli sellel reaalsusel väljapääs. ma lahkusin pesuruumi, seal aga oli mingi häire. Keegi kuulutas et ühikas on keegi võõras kes elab seal salaja. Läksin koridori - kus oli palju hüsteerias tüdrukuid - rahustasin neid ja ütlesin et kõik saab korda, et võõras tabatakse. lahkusin väärikal sammul, keerasin nurga taha ja siis põgenesin, sest mina see võõras olingi ja sisenesin kas sauna või puukuuri reaalsusesse. Korduvalt.
ma jään seda kirjeldades ajaga lootusetult hätta...
No comments:
Post a Comment