Tuesday, January 26, 2010

märkus

olen tähele pannud et et väge kogudes, ennast puhastades ja südame meelt treenides toimub kolm asja mis samas on üks ja seesama. Esiteks muidugi meel selgineb, taju teravneb. taju vool aeglustub, muutub laiemaks, ühtlasemaks ja rahulikumaks. Lõhnad, värvid, helid, maitsed tulevad ette täies spektris, rikkalikult nagu mõnel hollandi meistri maalil - maastikuliselt. Alkoholist läbi imbunud ja qi-st tühjaksmasturbeeritud teadvuse kulg on selle kõrval nagu nire, jada stroboskoopilisi sähvatusi mõistuse võrkkestal.

Teine asi mis toimub on maailmavalu kasv. Teadvuse jõgi süvendab ja laiendab sängi - see on valus. Ettetuleva kogemine maastikuna on nii rahustav kui ka kurvastav elamus. Selles on üksindust ja valu millega kohtumine tuimestab nagu jääkuninganna puudutus või nagu lõuatäis viina - kõrvetavalt anesteseeriv. Lummav muidugi ka. Lummavalt laiuvad mustlasnaise silmad tuulises õhtus. Külmalt fikseerivad need veremustreid elu vöökirjas. Sa sured ja sured ja sured miljoneid kordi ja elad igavesti et lõputult surra

Kolmas asi mis võtab kokku ja lahutab. Piir unenäo ja ärkveloleku vahel muutub aina õhemaks. Ärkvel olles on seesama tunne mis uneski - kõikehõlmav traagiline rahu, rahu läbi kriiskava vaikuse tunneli, märatseva kindlameelsuse hullumeelsel kiirteel. Ükski häiritus ei ulatu järvepõhja kus liiguvad hiilgavate silmadega süvaveekalad oma paljastatatuses - kompleksid, hirmud, vihad ja ihad. Unenäod on selged, nad jäävad, meelde, neis on võimalik liikuda nii kaine kui purjus peaga.

Kas siis kui paberõhukesed seinad unenäoreaalsuse ja ärkveloleku vahel kokku varisevad, moodustub teadevolematuse kriitiline mass? Kas emotsioonide kõverpeegel käänab selles seisundis asjad oma kohatusse paika? Kas suure väega ja puhastunud meelega mees kuulab olemise värisematut südant läbi vihaudu samuti kui hirmuvibratsioonides. Või iha paines. kas ma jõuan selle tee lõppu, kas ma saan TEADA. Kas ma TAHAN teada? Ja kui ma tean siis KES ma küll olen?

Monday, January 25, 2010

taas unenägu

nägin unes et olen läinud külla Mercale tema vanasse majja. See on millegipärast mu unenägudes korduv motiiv - mul on pidevalt asja Merca vana Oa tänava maja linnapoolsesse hoovi. Tegelikkuses oli see hoov tühi ja viljatu plats. Minu unenägudes on seal siis kas taraga ümbritsetud kaubaladu või puuhoov.

niisiis olin Merca pool, tema tagahoovis, mis muutus pidevalt olles kord puukuur kord laoplats. Mingil hetkel kui see oli pisike puukuur, ilmus üks tsurka. Just selline ülbe, vägivaldne, rumal, vintske, tõmmu, lärmakas, natuke purjus, pintsaku, soni ja ilma lipsuta. Alguses kartsin teda, siis aga meenus mulle, et mul käib temast vägi üle ja ma hakkasin temaga võitlema.

Võitlus oli udune ja segane nagu unenäoheitlused ikka. Tema muudkui ründas, mina muudkui juhtisin kõrvale. Lõpuks ta mõistis et ma lihtsalt mängin temaga sellal kui tema ihust ja hingest minuga sõdib. Ta rahunes ja sõbrunes minuga. Me üritasime koos puuhoovist lahkuda. Taraks oli suur kipakas puuriit, mille otsa ma ei söandanud ronida. Hakkasin puuriida otsast halge maha tirima. Nii oli riit madalam, saime üle ronida.

Väljas selgus et olime tsurkaga vennad. Tema oli vanem vend, mina noorem. Olime lõunamaalased, tõenäoliselt aserid. Ma ise nägin ka välja nagu tsurka. Meie ümber laius Tartu, aga mitte praegune vaid 50-ndate aastate piltpostkaardi Tartu. Oli metsikult ilus suvi, kõik oli uppunud päikesesse ja rohelusse. Raekoja platsi ja Kretzwaldi nurga peal, seal kus praegu asub kasiino, asus millegipärast avalik saun. Sauna ees oli bussipeatus.

Buss peatus, väljusid reisijad, muuhulgas üks ilus naine, riides tolle aja moele vastavalt. Nägu ma ei näinud nagu unenäos tihti juhtub, aga ma teadsin et see on mu venna pruut. Vend ja pruut läksid kuhugi mingeid suliasju ajama, sest meie kõik - mina, mu vend ja see naine - olime sulid.

Mina läksin sauna. Saunas üritasin suguakti. Minu partneriks oli see naine kes mängis Seksis ja linnas peaosa (Ta ei meeldi mulle üldse ja on mu arvates kole nagu öö - tegu polnud märja unenäoga). Õigemini tegu polnud partneriga, ma ise olin see naine ja tegelesin millegi veidraga mis oli segu masturbatsioonist ja onaneerimisest. Ja lõppes mullitamisega nagu mõnes Barney videos. Mingi ürgmuda värk.

Liikusin unes edasi ja läksin oma venda otsima. Teadsin et ta on rongijaamas hoiuruumis tegelemas mingi pettusega. Rongijaamas olid meeletud turvameetmed, igal pool valvurid, hoiruum ümbritsetud kuulikindla klaasiga. Klaasi taga nägin venda koos oma naisega. Sisenesin kasutades miskit võltsitud kaarti. Minu vend kadus kuhugi, naine tuli vastu ja seletas mulle et tegelikult ta on minu naine. Ta lõi mu vennale külge selleks et mulle ligi pääseda. Aga et nüüd on hilja ja kõik on kadunud. Tundsin meeletut kurbust. Samal hetkel hakkasid tööle sireenid ja ma ärkasin. Justnagu

Tegemist oli tsüklilise unenäoga. Sündmused ei asetsenud lineaarselt vaid ma liikusin nende erinevate reaalsuste - rongijaam, puukuur, saun, 50-ndate Tartu - vahel edasi tagasi. esines metatekst, ma olin teadlik oma unenäo unenäolisusest ja kujundasin seda teadlikult. Kommenteerisin, kordasin vastavaid lõike, täpsustasin detaile. Unenägu oli palju üksikasjalisem ja huvitavam aga palju on ununenud

Tean vaid et see kõik oli kuidagi seotud reaalsusega kus ma olen taas oma ühikas, vanas pällis, illegaalina. Ma elan taas oma toas, aga nii et seal elab ka keegi teine. Uus elanik ei märka mind sest iga kord kui ta siseneb, lähen ma rõdule või pesuruumi peitu. Ta viskab iga kord mu asjad rõduaknast alla ja ma ma tassin need iga kord ta lahkudes tagasi. Mäletan et mu jalgratas, mille jätsin maha õnne tänava kuuri, on miskipärast seal rõdul.

Tegemist oli korduva painajaga, mis esineb ka eraldi unenäona . Antud juhul aga oli sellel reaalsusel väljapääs. ma lahkusin pesuruumi, seal aga oli mingi häire. Keegi kuulutas et ühikas on keegi võõras kes elab seal salaja. Läksin koridori - kus oli palju hüsteerias tüdrukuid - rahustasin neid ja ütlesin et kõik saab korda, et võõras tabatakse. lahkusin väärikal sammul, keerasin nurga taha ja siis põgenesin, sest mina see võõras olingi ja sisenesin kas sauna või puukuuri reaalsusesse. Korduvalt.

ma jään seda kirjeldades ajaga lootusetult hätta...

Thursday, January 21, 2010

väikesed robinad 3

Veeretasin aega
suunurgast suunurka
muhelesin
veeretasin tagasi

...

Ööpikk
ööbik -
pikk nagu öö
tubli ja kaubik

...

See siin
pole juurvili
ega puuvili
ega ihuvili
See on
töövili

...

Ma olen kalake lõputus meres
Nii palju kalu on vaala keres
et kalaveri mu väikeses peres
saab seguneda valuga mu veres

...

õnnetu mees
õnnetu naisemees
õnnetu naismees

...

Ma tahtsin saada endale
Kevin Costneri posterit
aposterioorselt
selle asemel läkitati mulle
uued läkiläkid

...

Signe ütles nii: Kristjan Jaak Petersoni jalge vahel pidas sütitavalt kõnet Peeter Olesk

-Kellele mees, kellele naine
-Aga kellele siis ikkagi kumb?

Poeg küsib isalt: Isa miks see vanaema lippab seal metsa ääres niimoodi siksak?
Isa: Kellele mees, kellele naine, poiss anna veel üks padrun

Üks selline kakleja mees läheb hommikul, astub kõrtsi uksest sisse ja küsib kohe lävel hästi asjalikult: Läheb kellelegi sahtlisse ka või?

Mõtlesime uusi käändeid välja. Leidsime rajalt mahavõtva käände millele vastandus ilmajättev kääne. tundus et nad seal ikka hullult siblivad ringi seal käänete vahel - küll sisse, küll välja, küll alale, siis jälle ruttu alalt ära. Vahepeal aga käänavad vasakule - Peeruvahele kääne...

Vestlesin Haamriga näost näkku
Tuttav nägu oli..

Nukateater, nokuteater
Vorstitädi
Puurvili
Pudellennuk
Kannibali valitud palad
Aste allpool vööd
Kirgede Torm intriigide pesas
Kirgede Torm ja selle sturmbanführerid

Kalad omavahel põlglikult: Käi jala!
Litsuge see lumi laiaks, mis ta laiab seal!
Sinuga on sama hea rääkida kui vasikaga vastu seina joosta!

Tuesday, January 19, 2010

tavaline vägivald

ilusal talveõhtul peale jõulu astus mu korterisse korteri peremees ja teatas et ma pean lahkuma sealt. ta viskas mu korterist välja. põhjuseks oli asjaolu et enne jõulu me rüselesime psaikoga maja ees. aega anti jaanuari keskpaigani asjade kokkupakkimiseks ja kolimiseks.

kogu see lugu sai alguse tegelikult palju varem. oktoobri alguses tulin ma just tagasi valgevenest. nädal aega oli korter psaiko hoole all ja kogu see aeg mõtlesin ma üsna resigneerunult et huvitav kas tagasi jõudes on ikka korter alles või on korteri asemel suitsev ahervare. Aga kõik oli korras, aldar oli koguni koristanud ja kütnud mind oodates.

järgmisel päeval aga sai aldar pinssi. olin parasjagu õhtuses proovis kui helises telefon. helistas politsei. aldar oli end täis kaaninud, pilves ning üritanud köögiaknast mu korterisse sisse pääseda. tegevuse käigus oli purunenud aknaklaas. ülalt naaber oli seda kuulnud, arvanud et tegu on sissemurdmisega ja kutsunud politsei.

ma siis seletasi politseile et kõik on korras, et see on minu napsine sõber kes ööbib lihtsalt minu pool, et ei ole sissemurdmine vaid õnnetus, et ei ole kellelegi ainelisi pretensioone, jah tulen küll kohe sinna jne. kui kohale jõudsin leidsin eest ülemised naabrid, kes olid ultranärvis. kes see on, miks ta siin ööbib jne. õnnestus nad kuidagi maha rahustada. aldari saatsin kuhugi nina alt ära. istusin just kööki suitsu tegema ja rahunema kui sisenesid korteriomanikud.

politsei oli nad tagajalgadele ajanud. pidin neile seletama kes on aldar. nemad leidsid et ei saa mulle korterit üürida kui mul selline sõber on. soovitasid sõpru vahetada. peremees vaatas korteris kriitilise pilguga ringi ja uuris et miks ma tapeeti pole välja vahetanud. mina kostsin et minule ei lähe tapeet oma igapäevases elutegevuses eriti korda. tema leidis et sellise suhtumisega pole võimalik mulle korterit kuidagi üürida.

pika pinnimise peale õnnestus mul siiski tookord korterisse edasi jääda. kuni detsembrini, kui toimus rüselus minu ja aldari vahel ja kutsuti taas politsei. pidin lahkuma korterist kus olin elanud neli aastat, kuigi selleks ajaks oli aldar juba läinud ja meie kooselamine lõppenud.

kõige selle keskel torkas silma asjaolu et me ei tekitanud naabritele vähimatki paha. me ei lõhkunud midagi, me ei rünnanud kedagi, ei pannud midagi põlema. isegi väidetav lärm oli hüpoteetiline - neli aastat oli minu juures käinud joomas igasuguseid joodikuid ja kuni sinnamaani polnud mingeid kaebusi ja nüüd järsku et lärm.

see oli lollide inimeste, kodanlaste hirm mis meid keset talve korterist välja viskas. hirm et paberitega hull paneb nende kalli majakese põlema. lahe! R. käis mul külas kõik need aastad, ööbis minu pool ja jäi lugematuid kordi suitsuga voodisse magama. ma kartsin päris tõsiselt et tekib tulekahju. Ometi polnud R-ga probleeme, kuna tema polnud hull. Kui ma rääkisin aldarile naabrite hirmust küsis ta et huvitav miks, miks ta peaks korteri põlema panema? Küsimus mille ma isegi oleks esitanud

aga omanike suhtumises oli veel midagi mis mind väga tugevasti häiris. Hirmust ma sain kuidagi aru, aga kui nad hakkasid suhtumisest rääkima siis hakkas tööle minu sisemine häirekell. Midagi sügavalt pelutavat on arusaamises et inimene ei tohiks oma elukohas taluda korrapäratust ja ebaesteetilisust. Kui see arusaamine muutub iseenesestmõistetavuseks on aeg õudusest karjuma hakata.

Korteriperemees, keskealine edukas, soliidne, korrektne teadustöötaja üritas minus tekitada süü- ja piinlikkusetunnet. Mida mul muidugi ei tekkinud ega saanudki tekkida. minu maailmavaate järgi pole mõtet teha ühtegi üleliigset liigutust: kui tapeedi vahetamine pole hädavajalik, st eluliselt vajalik siis ma ei üldiselt ei vaheta tapeeti. Korter on koht kus elada ja sellega asi piirdub. Räämasus, katkisus, lagunemine on täiel määral aktsepteeritavad kuni nad otseselt ei sega elamist. tegelikult kasvab siit välja terve "lihtsa elu " kontseptsioon mille tuntuim esindaja oli Thoureau ja kaugeim ehk Diogenes

Peremees aga esindas suhtumist mille kohaselt inimene peab püüdlikult hoidma oma elupaiga vastava mingitele avaliku arvamuse standarditele. (Sama põhimõtet järgides peeti kümme aastat tagasi euroremonti kohustuslikuks). Selles peegeldub tema edasipüüdlikkus, sisim soov trügida. ja kui inimene ei tee nii siis hakatakse rääkima suhtumisest, viidates allakäigule ja moraalsele laostumisele. Mulle heideti põhimõtteliselt ette degeneratsiooni ja luuserlust.

See iseenesest polnud ei uus ega solvav. ka ei häirinud mind et nii suhtus maailma intelligentne inimene, teadlane - teadlased on nii ühekülgselt arenenud inimesed et neist võib kõike oodata. Solvav oli see et ta ei näinud isegi võimalust alternatiivse suhtumise olemasoluks. Et ma pole luuser ja omadega alla käinud, vaid esindan ellusuhtumist mis küll erineb tema omast aga pole sugugi ega millegi poolest halvem. Ja et absoluutselt võimatu on talle seda ka selgeks teha.

Vägivald on kommunikatsiooni puudumine. Mu kallis peremees ei suhelnud minuga. Ta tuli, fikseeris olukorra, lahterdas ja hindas ning lõpuks otsustas. korteris elab luuser kes tassib sinna joodikuid ja hulle, tuleb ta välja visata. edasi korteris tuleb kohe teha remont ja võtta korralik üürnik. MOTT. Selline on tavaline vägivald oma üldlevinud kujus. Selline ignorantne tarastav igapäevane vägivald.

Minu peremehele ei tuleks muidugi uneski pähe et ta on kuidagi vägivaldne olnud. tõenäoliselt patsutab ta endale õlale ja kiidab end halastava loomuse eest. mis sest et ta otsis tükk aega ainult ettekäänet et korter kallima raha eest välja üürida. minu silmis on ta nagu hispaania jesuiit, kes uues ilmas indiaanlasi nende hinge puhastamise eesmärgil tuleriidale ajas ega märganud oma suures kultuuritoomise tuhinas aastatuhandete vanust tsivilisatsiooni. Mitte midagi pole muutunud - Valge inimene peab endiselt kõiki teisi ahvideks keda peab tule ja verega õpetama hindama valgete maailma hüvesid.

kolisin välja, jätsin välisukse lahti ja võtme ukse ette. Lahkusin et mitte kunagi naasta. Lahkusin sõnagi lausumata. ma leidsin et nad pole väärt kommunikatsiooni, isegi mitte korteri üleandmiseks...



Wednesday, January 13, 2010

pikem lugu psaikoga

Psaikol õnnestus pikema pinnimise peale ennast kuidagi hullarisse sättida Oli läinud valvearsti juurde, viinapudel näpu vahel ja küsinud et kui minna selle pudeliga metsa vahele ja see tühjaks juua et huvitav kas hakkab enne külm või tuleb surm varem. Selle küsimise peale pandi ta miskipärast kinnisesse. Psaiko tegi veel imestunud nägu.

Üldiselt oli ta hästi varustatud. Ta just sai riigilt penssi ning oli endale hunniku mõnusat rohtu muretsenud. Et aga ta ennast ei usaldanud siis andis selle ühe teise hullu kätte igaks juhuks hoiule. Aga muidugi - üllatus-üllatus - asi tuli välja. Kas oli lõhnast tunda või olid hullud kuidagi oma käitumiselt hullemad kui muidu - kanep saadi kätte ja kohale kutsuti narkopoll. Nii

Poll hakkas muidugi kohe Psaikot pinnima. Järgnes selline dialoog:
-Kas me võiksime teile esitada mõned küsimused (kurjakuulutav kas pole)
-Jah, aga tingimusel et te vastate enne ühele minu küsimusele. Kas see on võimalik?
-See on võimalik aga mis küsimus see on?
-Kas - kui ma vastan teie küsimustele - ma saan oma kraami tagasi?
-Jaa, aga tingimusel et see läbib narkolabori testi ja kui selgub et tegu pole kanepiga saate oma kraami tagasi.
-Sellise tingimusega ma pole nõus

Psaikole tegi tegelt päris palju nalja mõte et poll hakkab teda mööda linna taga otsima et tagastada talle ümbrik mis polegi täidetud kanepiga vaid miski suva sodiga.

Poll siiski esitas Psaikole mõned küsimused:
-Kust te selle kanepi saite?
-Üks mustlasmutt bussipeatuses müüs. Ma pole kunagi kanepit teinud, ostsin proovimiseks.
-Kas tal oli kindlaid tundemärke?
-Ühte ma mäletan kindlalt - tal kas oli või ei olnud üks hammas kullast

Ma kujutan ette et narkopoll, kes tõenäoliselt Psaikot väga hästi nägupidi tunneb, oli naerust kõveras. Nalja ja naeruga väänati ka trahv - 18 000. Psaikot see eriti ei kottinud, ütles et läheb niikuinii regularselt koos teiste trahvidega pensist maha, sealt aga üle teatud määra ei või võtta. Kurb oli lihtsalt see et Psaiko visati hullarist välja ja tema kuuajane prii olemine läks nurja

mnjah

väikesed robinad 2

Tark mees taskus
hea mees tuhvli all
hea mees kes ehmatab -
Ehmuja mees

...

Paned sendi tiksuma
saad kena kopika
Oled surmale sendi võlgu
Surm saadab inkasso

...

Maailmamurul tekkisid ohtlikud kõikumised
Maailmamurumängud
Mururikas põline põllumees
Murul me oleme vennad ja õed
Agressiivse murueide tütred
Perekonna murumuna
Murustusstrateegiad
Murumajandusõpik
Järgnevad tugevad murustused

...

Minust möödus mitu minutit
Vikipedofiilia
Varipisikud
Kultuurikeskuses Tasku tegutseb taskuvaras - varas kes varastab Taskus, varastab taskuid
Rongiliin Tapa - Raadi, ühes otsas lähevad inimesed peale teises otsas väljuvad laibad
Taparaadiparadiis
Paradiisiaparaat
See lugu juhtus paar aastat tagasi. Siis oli veel krooniaeg
Läbi ja lõhki - kui läbi minna, siis ongi lõhki
Mikruubipuder
Andersonil on kell, mis äratab surnud ka üles. Sel pidi olema selline sagedus...
Joodiku-kuubik (Lihtsalt kujutage endale ette purjus meest ruubiku-kuubikut abitu näoga keerutamas. Kui sellest teha masin ongi Joodiku-kuubik)
Vallatu iil sasis illareid (kurjad keeled räägivad et illariteks nimetatakse nüüdsel ajal persekarvu)
Eesti kirjandusklassikat: Väike Illar
Illarilisatsiooniprotsess
Pornomeetermõõdustik
Pornometraaž
Mart: Aja higi

...

Spermapoisid istuvad kõrtsis. Käib juba teab mitmes joomaring teab mitmendal joomatuuril. Lõpuks nendib üks mõtlik ärajoonud spermapoiss, ilma et keegi teda eriti kuulaks: "Aga mina tahtsin saada peaministriks, enne kui kõik perse läks..."

...

Reporteri Dokumentaal esitleb: (kujutlege seda häält ette mis seal teksti peale loeb) Noor Michael oli 12 aastane kooripoiss katoliku koolis Iirimaal, kui ta avastas et on rasedaks jäänud. Ta polnud isegi seksinud veel. Elevusttekitavast sündmusest räägivad meile poisi vanemad...

...

Tõeliselt meeleheitel koduperenaine elab Gröönimaal. Tal pole süüa, ainsaks riietusesemeks on kartulikott. Kuna tal pole ka kodu siis eksleb ta abitult, paljajalu tuisu käes. Suguorganeid on vägivaldselt eemaldatud, nii et temast immitseb valevasse lumme tasahilju verd...

Friday, January 8, 2010

väiksed robinad 1

aldar pajatas et nad olid martiiniga connori juures maal. millegipärast otsustas connori isa tüübid tööle panna (heina tegema) . selle peale läks connor raevu (tapvalt). Ta seletas et nüüd on neil uus töö, nad ehitavad kasvuhoone, lähevad sinna sisse ja hakkavad kõik koos onama, nii et väljast on kuulda vaid robinat kui seeme vastu kileseinu põrkab. sellest siis väiksed robinad ja kirjanduslik suurteos Onu Robi onnike.

aldar seletas et vene ajal filmides tiirast nussi ei näidatud. film tehti tervikuna valmis, pandi purki ja lõpuks lõigati nikukohad välja...

Terav kirves leiab tera
Pime kana leiab kivi

Mõnus mõte - uni!

Surra võib lämbumisse
surra saab ka kängurusse
elada vaid kängumisse!

Tundeline spermapoiss
Flöödiga elemendid
Sõpra tunned hädas
isesuremismootor
neuronautika
Õelus on nagu tüdruk kes on läinud raisku - raisatud poeesia
Kes pärast naerab, naerab edasi!
Ohtlik trikk traksidega
Mary Potter, Mary Poppers
Ma olen kole nagu ÖÖ - aga öös on asju
Ilmselgelt maailmas
Munasarimonogaam
Uus setu vägijook - transa
Nekromantika
Lahkamislaua kohal kõrgub loosung - Tunne Inimest!
Tule Elisasse! - Saad postuumselt kuulsaks!
Ulmetulevik vs Olmetulevik
Ülemeelitus
Käitumishinne on 3-2
Kristluse järgi lõvi ei söö lammast ära vaid paneb ta tallele (peeru vahele)
Tapnik
Lobahunt
Seriaalmõrvar
Turbopõis
Ülemannetus
Lõpuball on pepuball
Tokimehed kepivad aga toksimehed toksivad pihku

Keppisin rätsepaistes
ristpistes
Humanist ei löö mitte teraga, vaid silmaga ikka
Humanist ei söö mitte kirvega vaid silmaga ikka

Öömees
Köömes

Lüli nüüd pulli
sisse ja välja
pull sees, pull väljas

Nii ilus
nii ilus
Niilus

Kole nagu kaks tilka vett
Kellele ema, kellele tütar!
Aga kellele siis ikkagi kumb?

Kepp ajas mind taga!
Aga mis sind nüüd taga ajab?
Mälestused kepist...

Silma võrkkestal 
jooksid mõtete kirjed
tunnete subtiitrid
käsundid osundasid
ristviiteliselt
allikale

Monday, January 4, 2010

nali

üleeile öösel nägin telekast maailma kõige naljakamat nalja. vähemalt tundus see hetkel tapvalt hea. mingi vastik pätakas oli teinud elektritooli maketi. kuskilt sai vajutada lülitit, mispeale toolis istuvat nukku läbis eletrivool. nukuke tõmbus sirgu, juuksed tõusid püsti, tagant lindi pealt aga mängis heli: "Ma olen süütu, ma olen süütu, aaaaaaaaaaaaaaaahhhhh". Sädemed ja ragin, kuni lõpuks nukuke vajub nukralt lössi - surnt.
selles oli midagi groteskset ja sadomasohhistlikku. eriti see koht kus nukuke karjub - ma olen süütu! Muidugi süütu sa vaene loll, selles see asja mõte ju ongi. Nii õelalt pole ma tükk aega kõkutada saanud. Inimliku kohtumõistmise jumalik ebaõiglus, rituaaliks pühitsetud sigatsemine ja samas selle pasase riituse kujutamine läbi palagani, nukuteatri.
muide, just hiljaaegu avastasime seltskonnaga nukuteatri vabastava toime (Hullude nukuteater mille nimi on NUSSI) - proovige näiteks sellist trikki: mängige võimalikult mõttetute nukkude abil läbi oma kolm viimast abielutüli (või noh sellist strateegilist vestlust). tulemused saatke siia ja kui ei toimi saadame teile koju actimeli. heh

Saturday, January 2, 2010

artikkel sirbis

avastasin et olen täitsa ok arvustuse kirjutanud

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9886:vaikuse-karjuv-pinge&catid=4:film&Itemid=3&issue=3279