üleeile öösel nägin telekast maailma kõige naljakamat nalja. vähemalt tundus see hetkel tapvalt hea. mingi vastik pätakas oli teinud elektritooli maketi. kuskilt sai vajutada lülitit, mispeale toolis istuvat nukku läbis eletrivool. nukuke tõmbus sirgu, juuksed tõusid püsti, tagant lindi pealt aga mängis heli: "Ma olen süütu, ma olen süütu, aaaaaaaaaaaaaaaahhhhh". Sädemed ja ragin, kuni lõpuks nukuke vajub nukralt lössi - surnt.
selles oli midagi groteskset ja sadomasohhistlikku. eriti see koht kus nukuke karjub - ma olen süütu! Muidugi süütu sa vaene loll, selles see asja mõte ju ongi. Nii õelalt pole ma tükk aega kõkutada saanud. Inimliku kohtumõistmise jumalik ebaõiglus, rituaaliks pühitsetud sigatsemine ja samas selle pasase riituse kujutamine läbi palagani, nukuteatri.
muide, just hiljaaegu avastasime seltskonnaga nukuteatri vabastava toime (Hullude nukuteater mille nimi on NUSSI) - proovige näiteks sellist trikki: mängige võimalikult mõttetute nukkude abil läbi oma kolm viimast abielutüli (või noh sellist strateegilist vestlust). tulemused saatke siia ja kui ei toimi saadame teile koju actimeli. heh
jee, ta kirjutab jälle
ReplyDelete