Monday, September 13, 2010

Vaikus Tammelinnas

Tammelinn, vaikus. Vihmalaigulise tsementkrohviga kaetud majakeste katustelt pudeneb hääletult kasse. Ühes eramus avaneb õhtu sinkjasse hallusesse uks, kust kiirgub sooja ja ema noomivaid hüüdeid. Uksest tormab järsku välja poisike ning jookseb tenniste krudinal graniidiga kruusatatud kõnniteed pidi Ragn Sellsi prügikasti juurde. Ta avab kiirustades rohelise plastkaane, viskab midagi pürgikasti ja tõttab siis kärmelt tagasi. Uks tema järel sulgub ja graniidiga kruusatatud teel laiutab taas hääletus. Korraga kärgatab pimestav plahvatus, prügikast lendab ribadeks. Plahvatusele ei reageeri keegi, majast ei välju kedagi, politseisireenid ei pista üürgama. Elu Tammelinnas läheb oma tavalist graniiidiga kruusatatud rada, ühes rütmis muruniidumasinate lõginaga. Vaikus Tammelinnas.

No comments:

Post a Comment