Kes on luuser?

Psaiko küsis minu käest et kes on luuser. Mina seletasin et luuser on see kes valgete poiste trügimismängus alla jääb ja siis üleüldise hukkamõistu saatel valgete poiste klubist välja visatakse. Umbes et valged poisid trügivad ülespoole nagu vaglad roomavad kuhugi üles suhkrutükikese või siis surnud hiire raipe poole. Üks vakladest jääb natuke uimaselt maailma ilu imestama, seisatab ja pudeneb alla. Teised siis nüüd vaatavad ja osutavad nagu tellimise peale kõik selle allapudenenud vagla poole põlglikult - Luuser!. Ja pudenevad just tänu sellele vaatamisele samuti - kollektiivselt alla.

Ja raske on öelda, mis on selles halvasti - kui üldse on - kas see et esimene vagel maailma ilu vahtis, see et kõigil lõpuks saak saamata jäi, või koguni see et üleüldises langemises teistel see ilu nägemata jäi. Lisaks on sellel lool variatsioone. Asi on selles et valged poisid viskavad oma klubist välja neid kes pole sinna kunagi kuulunud (näiteks neegreid ja shaamaneid), samuti neid kes pole trügimismängu kunagi mänginud (Buddha on täiega luuser ju) ning kuuluvad seetõttu automaatselt kaotajate kilda.

Et siis seisab eemal vaklade trügimisest kivi otsas üksik vagel, elab oma elu ja imestab maailma ilu, natsa eemal aga trügivad teised vaglad oma püha sodi poole, märkavad seda üksiklast, osutavad talle kui luuserile ja pudenevad alla. Või siis hoopis niipidi: trügivate vaklade vool haarab kaasa vagla kes ei tea ei sellest pühast sodist ega sellest trügimisest sittagi. Ei tea ta ei maailma ilust ega millestki, lihtsalt trambitakse teiste jalge alla ja pudeb sügavikku kõrvus põlglik, mõistetamatu, müstiline sõna "Luuser!". Sel hetkel kui teised trügijad tema järel sügavikku pudenevad, varjavad nende langevad kehad tolle esimese langeva vagla eest maailma ilu, mida ta hetkeks silmas...

Tegelikkus aga on veel karmim. Elab tead omaette, oma elu üks vagel. Sööb, joob, magab, vaatab maailma ilu. Ühel ilusal päeval aga trambib temast ja tema ilusast maailmast üle kõrgel pea kohal leitud püha sodi (suhkur, raibe) poole trügivate vaklade hord. Ta pühitakse teiste vaklade teelt., teda märgatakse alles siis kui ta, maailma ilu kustuvates silmades pimedusse vajub. Leitakse ühiselt et tegemist on sitase luuseriga ja osutatakse talle kollektiivselt häbimärgistavalt. ja langetakse koos vastu pimeduse ahvatlevatele võludele...

Vaat nii ongi maailm tehtud. Mingi hüsteeriline kamp hullunud inimesi, terve tsivilisatsioon jookseb amokki miski paari sitatüki pärast (karjäär, auto), hävitab halastamatult oma teel kõik kes üritavad rahulikult oma elu elada (loodusrahvad näiteks), lagastab maailma (nagu too peremees tolles Tigase jutus tatrapõllu), häbimärgistab enda poolt hävitatud ja soppatallatud inimesed luuseriteks (näiteks see valgete jutt sellest et neegrid ei ole võimelised kultuuriks), ning hävib lõpuks just tänu sellele kollektiivsele trügimisele ja lagastamisele omaenda pasas.