Nutmisest loobumine on nagu kepist ja masturbatsioonist loobumine. Teisel nädalal on kõige raskem ja nälg kõige põletavam. Keha mäletab veel, kehameel nõuab oma. Kolmandal nädalal on psühholoogiliselt painav (seesama kolmas nädal mis suitsetajatele tavaliselt komistuskiviks saab), aga edaspidi tuleb unustus ja rahu. Sa elad nii nagu poleks seda osa elust lihtsalt olemas. Mis on üllatav - võiks ju mõelda et aja jooksul isu ja nälg aina kasvab. Tõenäoliselt see nii ongi, aga mida suuremaks kasvab vajadus, seda sügavamale alateadvusse on see surutud. Ainult unenägude hõlmas meenub aegajalt midagi, sellest jäävaid füüsilisi jälgi aga on väga raske millegiga konkreetsest kokku viia (vt Hume) - põhjuslikkus peab siin psühholoogilisele hädavajadusele lootusetult alla vanduma.
...
Naised on nagu raha nuiavad joodikud. Nad muudkui hädaldavad ja halavad tähelepanu ja hoolitsuse järele, ega anna endale samas aru, et ükski resurss maailmas pole ammendamatu ja et tasuta lõunaid pole olemas. Niisamuti kui lõpeb lõpuks kaaskodanike kannatus joodiku ammendamatu krediidi suhtes, lakkavad toimimast need jõud mis naist lõkketulena selles ilmas soojendavad - sõprus ja seltsimehelikkus. Aga jah , mis ma ikka õelutsen, sama kehtib ka meeste suhtes...
...
Naised on nagu raha nuiavad joodikud. Nad muudkui hädaldavad ja halavad tähelepanu ja hoolitsuse järele, ega anna endale samas aru, et ükski resurss maailmas pole ammendamatu ja et tasuta lõunaid pole olemas. Niisamuti kui lõpeb lõpuks kaaskodanike kannatus joodiku ammendamatu krediidi suhtes, lakkavad toimimast need jõud mis naist lõkketulena selles ilmas soojendavad - sõprus ja seltsimehelikkus. Aga jah , mis ma ikka õelutsen, sama kehtib ka meeste suhtes...
aitäh selle viimase lause eest.
ReplyDelete